Korstnapühkijast ja -pühkimisest
Taavi lugu
Taavi lugu algab sellest, et ühel heal päeval kui Plaani paikkonna inimesed oma külakoosolekul 2015 aastat kui ohutusaastat planeerisid, sündis mõte, et keegi võiks ikkagi korstnapühkija paberid ka ära teha, et vähemalt omadel saaks korstnad ja kolded korda. Tegelikult oli Taavi juba varemgi asjale mõelnud ja mokaotsast andsime teada, et oleks nõus küll. Ja siis hakkasid asjad juhtuma. Tuli välja, et juba järgmisel nädalal algab koolitus ja vaja paberid korda saada ja mõelda kuidas saada ka koolituseks raha. Kuna meie omad mehed on priitahtlikud pritsumehed, siis sai rahalist abi küsitud Päästeametilt ja vallavalitsuse soovitusega, saigi koolitusele kirja. Koolitus läbitud, tuli sooritada ka praktika ja lõpuks eksam. Nüüd on paber käes ja on võimalus asuda tööle.
Miks ikkagi kutsuda oma korstent pühkima korstnapühkija?
Kõik kutsetunnistuse omandanud korstnapühkijad on läbinud põhjaliku koolituse, kus Põhjused uuhulgas on õpetatud andma hinnangut küttekollete seisukorra kohta. Korstnapühkijal on olemas vajaminevad vahendid ning samuti võib tema käest küsida nõu nii kütmise kui puhastamise kohta. Ühepereelamus tuleks kutsuda litsentsiga korstnapühkija seadusest tulenevalt vähemalt 1 kord viie aasta jooksul ning vahepealsetel aastatel võib peremees omal vastutusel ise korstent pühkida. Kui aga majas elab juba üle ühe perekonna siis tuleb paberiga korstnapühkija kutsuda igal aastal. Tõendina väljastab korstnapühkija akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning sellel on loetletud teostatud tööd. Akt on justkui garantii. Enne korstnapühkija kutsumist tasuks kontrollida, kas tal on kutsetunnistus, seda saab teha siit. Korstnapühkijad teevad koostööd kohaliku Päästeametiga ning peavad tuleohtlikust küttekoldest teada andma, seda muidugi kõigi ohutuse pärast.
Eestis toimunud tuleõnnetustest on kolmandik seotud küttesüsteemide riketega, mille taga peitub omakorda kolm peamist põhjust. Esimene põhjus on hooletus — kütteseadmed on jäetud puhastamata ja sellest tulenevalt on tulekahju alguse saanud. Teine põhjus on tahmapõleng — korstnas või küttesüsteemi sees läheb tahm põlema ja see tekitab tulekahju. Kolmas tulekahju põhjus on küttesüsteemi rike.
Samuti on regulaarsel küttesüsteemi puhastamisel ka majanduslik külg - nimelt on küttesüsteemi säästmiseks ning eluea pikendamiseks vajalik regulaarne puhastamine.
Millal korstent peaks pühkima ning millal kutsuda korstnapühkija?
Korstnapühkija kutsumiseks on parim aeg kevad-suvi, et vajadusel jääks aega küttekollete parandamiseks ning samuti ei peaks sügisel pikas järjekorras ootama. Kevadet aga ootama ei tasu jääda, kui on tõmbeprobleemid või ahi või soojamüür soojeneb ebaühtlaselt. Samuti juhul kui ahju soojaks kütmiseks kulub rohkem aega/kütet kui tavaliselt või kui on tekkinud visuaalsed defektid nagu näiteks praod korstnal või küttesüsteemil. Aastaringselt köetavat kollet ja korstent tuleks pühkida 2 korda aastas.
Tuleohutus pole ainus oht valesti hooldatud küttesüsteemist või hooldamata jätmisel. Suurte mõrade või deformatsioonide tõttu võib tuppa imbuda ka vingugaasi, mis on otsene risk inimese tervisele. Selleks puhuks soovitatakse koju paigutada ka vinguandur. Korstnapühkija, kes teeb kvaliteetset tööd, puhastab ära kütteseadme lõõrid (sh slepe ehk viimalõõri), korstna ja muud olulised küttesüsteemi osad, ja sel ajal hindab küttesüsteemi olukorda tervikuna. Kui üks lüli ei tööta, on ilmselgelt peidus probleem, mis tuleb likvideerida. Samuti jälgib korstnapühkija lisaks siibrite ja tahmaluukide hermeetilisusele ka sisuitsuandurite olemasolu.
Korstnapühkija on abiline, kes aitab kaitsta kodu ja sinu pere tervist!
Lisainfot leiab nii Tuleohutuse seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859 kui ka näiteks Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt: http://www.korsten.ee/kasulik-teave .
Korstnapühkijate andmeid võib küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.
Taavi lugu algab sellest, et ühel heal päeval kui Plaani paikkonna inimesed oma külakoosolekul 2015 aastat kui ohutusaastat planeerisid, sündis mõte, et keegi võiks ikkagi korstnapühkija paberid ka ära teha, et vähemalt omadel saaks korstnad ja kolded korda. Tegelikult oli Taavi juba varemgi asjale mõelnud ja mokaotsast andsime teada, et oleks nõus küll. Ja siis hakkasid asjad juhtuma. Tuli välja, et juba järgmisel nädalal algab koolitus ja vaja paberid korda saada ja mõelda kuidas saada ka koolituseks raha. Kuna meie omad mehed on priitahtlikud pritsumehed, siis sai rahalist abi küsitud Päästeametilt ja vallavalitsuse soovitusega, saigi koolitusele kirja. Koolitus läbitud, tuli sooritada ka praktika ja lõpuks eksam. Nüüd on paber käes ja on võimalus asuda tööle.
Miks ikkagi kutsuda oma korstent pühkima korstnapühkija?
Kõik kutsetunnistuse omandanud korstnapühkijad on läbinud põhjaliku koolituse, kus Põhjused uuhulgas on õpetatud andma hinnangut küttekollete seisukorra kohta. Korstnapühkijal on olemas vajaminevad vahendid ning samuti võib tema käest küsida nõu nii kütmise kui puhastamise kohta. Ühepereelamus tuleks kutsuda litsentsiga korstnapühkija seadusest tulenevalt vähemalt 1 kord viie aasta jooksul ning vahepealsetel aastatel võib peremees omal vastutusel ise korstent pühkida. Kui aga majas elab juba üle ühe perekonna siis tuleb paberiga korstnapühkija kutsuda igal aastal. Tõendina väljastab korstnapühkija akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning sellel on loetletud teostatud tööd. Akt on justkui garantii. Enne korstnapühkija kutsumist tasuks kontrollida, kas tal on kutsetunnistus, seda saab teha siit. Korstnapühkijad teevad koostööd kohaliku Päästeametiga ning peavad tuleohtlikust küttekoldest teada andma, seda muidugi kõigi ohutuse pärast.
Eestis toimunud tuleõnnetustest on kolmandik seotud küttesüsteemide riketega, mille taga peitub omakorda kolm peamist põhjust. Esimene põhjus on hooletus — kütteseadmed on jäetud puhastamata ja sellest tulenevalt on tulekahju alguse saanud. Teine põhjus on tahmapõleng — korstnas või küttesüsteemi sees läheb tahm põlema ja see tekitab tulekahju. Kolmas tulekahju põhjus on küttesüsteemi rike.
Samuti on regulaarsel küttesüsteemi puhastamisel ka majanduslik külg - nimelt on küttesüsteemi säästmiseks ning eluea pikendamiseks vajalik regulaarne puhastamine.
Millal korstent peaks pühkima ning millal kutsuda korstnapühkija?
Korstnapühkija kutsumiseks on parim aeg kevad-suvi, et vajadusel jääks aega küttekollete parandamiseks ning samuti ei peaks sügisel pikas järjekorras ootama. Kevadet aga ootama ei tasu jääda, kui on tõmbeprobleemid või ahi või soojamüür soojeneb ebaühtlaselt. Samuti juhul kui ahju soojaks kütmiseks kulub rohkem aega/kütet kui tavaliselt või kui on tekkinud visuaalsed defektid nagu näiteks praod korstnal või küttesüsteemil. Aastaringselt köetavat kollet ja korstent tuleks pühkida 2 korda aastas.
Tuleohutus pole ainus oht valesti hooldatud küttesüsteemist või hooldamata jätmisel. Suurte mõrade või deformatsioonide tõttu võib tuppa imbuda ka vingugaasi, mis on otsene risk inimese tervisele. Selleks puhuks soovitatakse koju paigutada ka vinguandur. Korstnapühkija, kes teeb kvaliteetset tööd, puhastab ära kütteseadme lõõrid (sh slepe ehk viimalõõri), korstna ja muud olulised küttesüsteemi osad, ja sel ajal hindab küttesüsteemi olukorda tervikuna. Kui üks lüli ei tööta, on ilmselgelt peidus probleem, mis tuleb likvideerida. Samuti jälgib korstnapühkija lisaks siibrite ja tahmaluukide hermeetilisusele ka sisuitsuandurite olemasolu.
Korstnapühkija on abiline, kes aitab kaitsta kodu ja sinu pere tervist!
Lisainfot leiab nii Tuleohutuse seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859 kui ka näiteks Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt: http://www.korsten.ee/kasulik-teave .
Korstnapühkijate andmeid võib küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.